Uudis

Häda kesklinna uue silla pärast
24.04.07

Autor: Kalev Vilgats

Läinud nädalal esitas Pärnu linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees Raul Sarandi volikogule eelnõu Pärnu jõele Raba ja Aia tänavat ühendava silla rajamiseks.

Jupp aega päevakorras olnud uus sild on opositsioonile tänuväärne teema linnavalitsuse survestamiseks, sest nagu selgub, on linnajuhtidele silla võimalik asukoht lahtine.

Aia-Raba suund

Siiani on silla ehitamist Aia-Raba suunal peetud kõige vähem valusaks, sest kinnistuid tuleks silla alla jäävalt territooriumilt omandada vähem. Tegelikult pole kulutuste ulatus üldsegi selge, sest silla asukoha üle jahmerdades pole läbirääkimistega kuigi kaugele jõutud.

Praegu üritatakse väita, et Aia-Raba suuna taga on Port Artur Grupi omanikud, kellele kuuluvast kinnistust tuleks ära osta sillakoridori tarvis umbes 4000 ruutmeetrit maad.

Linn saatis möödunud aasta sügisel Port Arturi omanikele kirja, milles uuriti, kui palju raha nad 4000 ruutmeetri eest tahaksid. Port Artur pole aga maamüügist huvitatud, vaid eelistaks ise krundi arendamisega tegelda.

Erinevatel linnavõimutasanditel on pakutud maatüki eest 7-15 miljonit krooni.

Port Artur Halduse juhatuse liige Romek Kosenkranius leiab, et uus sild ei pea tingimata tulema Port Arturi õuele, vaid iva on ärifilosoofias: pakkuda sellist kaubandust kesklinnas, et ollakse valmis tegema kas või suuremat ümbersõitu jõudmaks kaubakeskusse. Möödunud aastal külastati Port Arturit niigi ligi viis miljonit korda.

Ilmselt ei ole Pärnu linnavalitsused jutule vaatamata pidanud uue silla ehitust kuigi oluliseks. Kuidas teisiti selgitada muretust sillakoridoriks vajalike maade broneerimisel.

Paraku valitseb ebaselgus ka jõe Rääma-poolsel kaldal. Rääma põliselanikuna olen vägagi huvitatud, kuidas mõjutab võimalik uus sild sealset elukeskkonda. Ahti Kõo linnavalitsuse kohtumisel linnaosa inimestega Rääma põhikoolis esitasin omast arust selge küsimuse: mida kavatseb linnavalitsus ette võtta nende inimeste elukeskkonna ja -kvaliteedi säilitamisel Raba tänaval, kelle vahetusse lähedusse sild on kavandatud?

Toonane planeeringute abilinnapea Raul Sarandi laskis küsimusel paista nii, nagu olnuks ma uue silla asukoha vastu, ja sisulist vastust ma küsimusele ei saanud. Ega ole saanud hiljem Mart Viisitamme linnavalitsuseltki.

Neli sõidurada, kõnni- ja jalgrattateed tähendavad, et selline liiklusala praegusele Raba tänavale ei mahu. Kas tuleb kaaluda majade lammutamist? Näiteks linakombinaadi-poolsel paarisarvulisel küljel. Mõistagi pole räägitud linakombinaadi omanikega võimalikust maa müümisest sillaehituse tarvis.

Vingi-Raba suund

Romek Kosenkraniuse arvates pole õige ka Vingi-Raba suund, sest sild kaldub üha enam viltu. Aia-Raba suunal tuleks uus sild kümme ning Vingi omal 13 protsenti pikem. Jooksev sillameeter maksab jämedalt mõõtes 3,5 miljonit krooni. Kulude optimeerimise huvides oleks sild võimalikult otse üle jõe sirutada.

Vingi-Raba suuna negatiivseks pooleks on siiani nimetatud suuremat summat, mis tuleb kinnistute omandamise eest lauale laduda. Mõningatel arvestustel on see vähemalt 40 miljonit krooni.

Meie jutu kohaselt ei ole isegi oluline, kas juttu on 15 või 40 või (nagu linnavalitsuse kolimine endisesse polikliinikusse näitab) veelgi suuremast summast. Linnavõim lihtsalt loobus möödunud neljapäeval nägemast selleks lisaeelarves ette mingitki raha.

Tammsaare pikenduse suund

Kolmas uue silla lahendus on nõukaaegne ja tähendaks silda üle Tammsaare puiestee pikenduse. Tundub, et seegi variant on nüüdseks hakkama pandud.

Tammsaare otsas laiutab Selver, kõrvale otsustati ehitada spordihall ja küllap toimetab keegi juba ka jõekaldal.

Tammsaare variant toonuks silla Niidu metsa, aga sellegi vahetus läheduses käib kinnisvara arendamine ning küllap leiduks jõude, kes tõrjuksid liikluskoridori oma vahetust lähedusest. Nii ei jäägi muud üle kui oodata, mida valitsus võtab ette Papiniidu sillaga.

Keskvõimu suund

Pärnakad võivad ju uut silda tahta, aga see ei sünni keskvõimu soosiva suhtumiseta. Paraku ei näe üleriiklikud plaanid lähitulevikus uue silla ehitamist Pärnu linna.

Kahjuks ei ole Pärnu linnavalitsuses ühtegi vähegi tõsisema kaaluga poliitikut, kellest oleks Tallinnas silla küsimuses lobitöö tegijat.

Vaevalt võtaks Isamaa ja Res Publica Liidu majandus- ja kommunikatsiooniminister tõsiselt keskerakondlikku Pärnu linnapead. Nõrk lootus on Pärnumaalt valitud riigikogu liikmete koostöö, kuid nemad peaksid kõigepealt koos maavanemaga reastama Pärnumaa eelistused.

Praegune suhtumine uue silla teemasse on ehteestlaslik. Poleks president Konstantin Päts omal ajal sekkunud, jäänuks kaarsild tõenäoliselt Pärnusse ehitamata. Nüüd ei ole riigipeast taganttorkijat kuskilt võtta.

Pärnus aga vaadatakse, et olukord polegi ju kõige hullem, ei pea täpselt tipptunnil Kesklinna sillale kippuma, võib minna kas varem või hiljem. Suveummikud saavad aga varsti meie igapäevaseks õudusunenäoks.

Arvestades majanduslanguse tingimusi, muutub Pärnusse uue silla ehitamine lõputute arutelude jätkudes järjest vähem tõenäoliseks.